kolmapäev, 18. detsember 2013

Vanaema mälestused

Teine suurem asi, mille kallal olen sel aastal tegutsenud, on minu vanaema Vilhelmine mälestuste raamat. Ta kirjutas kolm kaustikutäit meenutusi, millest olin selle kevadeni lugeda saanud vaid viimast. Selle trükkisin ma sisse juba oma kümme aastat tagasi. Kaks esimest kladet olid aga meie pere jaoks tükk aega kadunud.

Käesoleval aastal 2013 oli Vilhelmine 100. sünniaastapäev, sellega seoses kerkis see küsimus taas päevakorda - kus on kaks esimest? Merlel oli siin mõned aastad tagasi suur sugupuu uurimine käsil, ta käis kõik lähemad ja kaugemad läbi ning tema abikaasa tegi muudkui uusi ülesvõtteid. Ühesõnaga, materjali, mis ootab läbitöötamist, on kuhjaga, ilmselt jätkub seda järgmiseks sajandiks piisavalt.  Ehkki mu lootused ei olnud teab mis kõrged, palusin Merlel siiski oma failid läbi vaadata. Vahel aga siiski juhtub nõnda, et sa saad seda, mida oled küsinud - need kaks esimest kladet olid samuti Olevil teiste asjade hulgas üles pildistatud. Originaaltekstid olid olnud Lehte käes.

Ehkki näpud jäid trükkimisest vahepeal kole kangeks, on seda kõike olnud enam kui huvitav üles kirjutada. Hämmastav on lugeda 1920ndate noorte elust, aga ka sellest, mida tegelikult sõda tavainimese jaoks tähendab. Ajalootunnis kirjeldatakse ju enamasti siiski poliitilisi ajendeid, palju mehi sõtta läks, palju neid langes ning antakse lühidalt edasi saavutatud tulemused. Mida aga tähendab kui armastud abikaasa arreteeritakse absurdsetel põhjustel, sind küüditatakse ja kuidas seejärel Siberi eluga kohaneda, jääb tihtipeale selgusetuks. Mõneti trööstitu on arusaam kuivõrd paljud eestlased olid seal kaugel maal jõudnud endale üles ehitada uue elu, elati hästi, kuid ometi nad otsustasid sellest kõigest loobuda - hing ihkas tagasi tulla oma sünnimaale; paraku ees ei oodanud aga mitte roosiaed.

Tundub siiski, et see ei jää ainsaks eksemplariks. 

Paberköide

MATERJAL: India kästiööpaber, veluurpaber, koopiapaber, 3 mm köitmispapp, kartong, niit, nahk
FORMAAT: A5
MÄÄRATLUS: erakogu