Ma töötasin kunagi kinos, müüsin pileteid. Suveabilisena ja kaks kuud. Seal töötas ka Maigi, kes jättis mulle ühel õhtul sedelikese mingi näitega, nt Maimu Paju. Sedelike lendas küll järgmisel hommikul prügikasti, aga see nimi oli nii armas ja jäi mind kummitama. Seega Maimu Paju. Või lihtsalt Maimu.
Tegelikult on mu nimi hoopis Kadri, pandud vanavanaema Katariina järgi. Nii kaua kui ennast mäletan, on mul iga natukese aja tagant ikka omad tegemised käsil olnud. Küll oli siis selleks joonistamine, nukuriiete õmblemine, nii et pöial päris hell, või paberist losside ehitamine. Ühel kevadel mõtlesime Liisiga välja ka salakeele ja -märgid. 5. ja 6. õppeaasta möödusid kunstiklassis, kus tegelikult oli lihtsalt õppekavajärgse kohustusliku ühe kunstitunni asemel nädalas kaks.
Andres viis mind ka naharingi, Ivi juurde õppima. Seal käisin päris mitu head aastat. Kaheksa, kui väga täpne olla. Õppisin köitmist ja karpide valmistamist, kaante meisterdamist ning põimimist. Esimene meeldis mulle küll arvatavasti kõige rohkem, ilmselt minu suure lugemisharjumuse ja päevikupidamistraditsiooni tõttu, mida olen teinud 11. eluaastast saadik.
Viimasel ajal on mulle huvi hakanud pakkuma aga pilditöötlus, vanade fotode taastamine, aga ka erinevate maakaartide koostamine. Olen koostanud ka Omaraamatu tarkvara abil fotoraamatuid.
Püüan siin neid tegemisi kuidagi kokku võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar